Lotmani arvamusi tõlgendatud fotograafiale
Fotol peab olema mingi tahumatu lihtsuse element. Täiuslik foto elab otseses mõttes. Foto ei tööta tühjuses, ta peab meiega kõnelema. Aga see ei ole vestlus diagnoosi paneva arsti ja patsiendi vahel. Foto kõneleb minuga aga mina panen talle diagnoosi. See pole vestlus (dialoog). Pilt satub kohtualuse rolli. Elu tundmaõppimine videograafiliste/fotograafiliste vahenditega võib tähendada ootamatuid variatsioone sellest elust. Fotograafiat võime vaadelda kommunikatsiooni ühe liigina ja seega kui üht keelt. Iga foto on kahes keeles - "emakeeles ja võõrkeeles" . "Võõrkeelset" peame õppima. Raamatut tuleb lugeda, pilti vaadata et see astuks meiega dialoogi. Foto kommunikatiivne funktsioon (sõnumi edastamine) pole kõige olulisem; oluline on ka uute sõnumite väljatöötamise funktsioon, kus häired, vead, kodeerimise barjäärid muutuvad uute mõtete allikaks. Foto pole ainult passiivne tähenduse kandja vaid tähendust loov "semiootiline aju". Naiivne on ettekujutus, et ...